Täitsa lõpp
Riik: Eesti
Aasta: 2011
Žanr: Absurd-mõttetus
Miks on vaja sellist asja toota? ***
Loodan, et need tuhanded staarnäitlejad on vähemalt õnnelikud. *** Ma loodan, et see film keelatakse ära. ***
Olen vihane lausa.***
Edit: Tsenseerisin teksti, mis kirjutet filmijärgses meeleolus ja jätsin alles sobiliku.
Film Hiina töölisperede raskest elust. Miljonid hiinlased käivad kodust väga kaugel tehastes tööl ning koju satutakse harva. Lapsed peavad olema kodus koos vanavanematega. Selline elu loob pinged pereellu ning lapsed suhtuvad oma vanematesse kerge tülgastusega, kuna lastele tundub, et vanemad neist üldse ei hooli. Vanemad soovivad, et nende lastest ei tuleks selliseid mõttetuid töömesilasi nagu nad ise ning üritavad lastele selgeks teha hariduse tähtsust. See film käsitleb konkreetselt ühe perekonna elu aastate jooksul. Filmil on säärane nimi seetõttu, et pühade ajal soovivad kõik need miljonid töölised ühel ajal kagele koju pääseda. Pea võimatu on hankida rongipileteid ning rongijaamad on puupüsti täis närvilisi hiinlasi, kellest osad peavad seal mööda saatma nädalaid.
Filmi algus tundus olevat segane ning igav, aga varsti muutus kõik arusaadavaks ning muutus aina huvitavamaks. Mulle sai selgeks, mina Hiinas rongiga sõita ei taha ning samuti ei kavatse ma minna Hiinas mingisse tehasesse tööle, mitte, et mul seni selline plaan oleks olnud. Sealsed elutingimused on ikka äärmiselt sandid. Miks neid hiinlasi nii meeletult peab olema? Dokumentaale on aeg-ajalt päris vahva vaadata ning teispool Maad toimuvat näha päris ehedana. Kindlasti pole tegu mingi superdokuga, aga ei kahetse, et vaatasin.
Poiss elab koos isa ja tema uue naise ning nende pojaga Soomes, sest poisi ema läks koos tütrega juba ammu-ammu Taani elama. Ühel päeval saabub nende juurde tütar, kes tuli teatama ema surmast. Poiss polnud oma õde näinudki ning nüüd tuleb too nende juurde elama. Tütar on võrdlemisi karm isiksus ning isa uus naine läheb igaks juhuks hotelli elama. Eeldatakse, et tütar jääb vaid lühikeseks ajaks, aga tütar, va saadanas, ei kavatsegi lahkuda. Tütar hakkab avaldama perepojale halba mõju. Koos suitsetatakse rohelist, tehakse tätoveeringuid ja muud sellist. Üheskoos veedavad õde ja vend kogu oma vaba aja ning isegi magatakse ühes toas ja vahel ka ühes voodis. Isale tundub see otseloomulikult lubamatu, kuna tema kahtlustab kõige hullemat, et õde-vend on asunud harrastama täiskasvanute mänge. Isa üritab pojale mõistust pähe panna ning satub seetõttu ka korralikku deprekasse ja läheb hulluks.
Sommid teevad ka tegelikult ikka päris häid filme. Päris omapärane lugu ning paraja kiiksuga. Huvitav mõelda end ise selle isa rolli, kes peab mõistma laste kahtlast käitumist ning neist veel inimeseloomi tegema. Karm värk.
Tõsielul põhinev film, mille keskmes on endine professionaalne maratonijooksja Johann Rettenberger, kelle hobiks on pankade röövimine. Seetõttu tuleb tal veeta mõnda aega vanglas, kus olles tegeleb jooksja aktiivse treeninguga ning vanglast vabanedes asub taas osalema maratonides. Seal läheb tal päris edukalt ja Johann hakkab semmima ka ühe milfiga ning justkui on kõik korras, aga siiski ei suuda ta loobuda oma endisest kirest röövida panku. Nii teebki Rettenberger tühjaks mitmeid panku ning raha kuhjub voodi alla. Johann ei röövinud panku raha saamise eesmärgil, tegu oli lihtsalt sõltuvusega.
Järjekordne Saksa-Austria film ning nagu viimasel ajal kombeks, on tegu jälle päris hea asjaga. Äärmiselt huvitav lugu ning väärtust tõstab ka see, et analoogsed sündmused on ka tegelikult toimunud. Korralik põnevusmeelelahutus.
