Bliix Remix Megapack 2010 Artist: Bliix Riik: Soome Žanr: Metal-pop
Mika Junikka ehk artistinimega Bliix on üllitanud megakogumiku, mis sisaldab endas metal-remixe erinevatele popplugudele. Kuna mina eriti poppmuusikat ei talu, siis suutis Bliix teha paljud lood talutavaks ning isegi meeldivaks. Plaadil on metal-versioonid näiteks Lady Gaga, Pussycat Dolls´i , David Guetta, Rihanna jpt lugudest. Lisaks veel ka mõned räpilood Eminemilt, Snoop Dogg´ilt ja teistelt artistidelt. Mõned lood olid paremad, teised halvemad, mõned lood rohkem "metalid", osad rohkem rokkversioonid, kuid kahtlemata väärib kuulamist. Seda kasvõi lihtsalt huvi pärast.
Ahjaa, seda albumit on täiesti legaalselt võimalik tõmmata siit (see tähendab seda, et autor ise on seda linki avalikult jaganud): http://www.megaupload.com/?d=L7PAKADS
Bay Rong (Clash) Riik: Vietnam Aasta: 2009 Žanr: Põnevik, märul
Üks tšikk nimega Trinh peab röövima sülearvuti, et vabastada oma tütar paha bossi käest. Rüperaali saamiseks palkab ta 4 abimeest, kellest kaks saavad varsti surma, kolmas on reetur ja neljas tegelikult politseinik. Trinh ja ment armuvad. Lõpuks saab Trinhi paha boss läpaka, kuid ta on juba Trinhi tütre ära tapnud. Seejärel politseinik tapab bossi ning hakkab Trinhiga käima. Filmi autor on ilmselgelt saanud Hollywood´i filmidest üledoosi ning püüdnud omandatud nippe rakendada. Paraku ei suutnud ta teha midagi erakordset ning film kukkus välja suhteliselt mõttetu. Palju kaklustseene, mis olid pandud kiirendusse ning seetõttu näisid need ebareaalsed. Oli tunne nagu oleks eeskujuks võetud legendaarne kaklusmäng Tekken. Ei juhtu mitte midagi, kui see film vaatamata jääb.
Päris hirmus film oli, paraku küll mitte õuduse poole pealt, vaid kõige muu osas. Neli noort teevad dokumentaalfilmi vanast Changi haiglast, kus II maailmasõja ajalt tapeti hulgaliselt inimesi ning sellest ajast saati seal väidetavalt kummitab. Filmimeeskond oli selles osas suhteliselt skeptiline ning jäid sinna ka ööseks, ehk mõni koll ikka jääb kaamerapildile kah. Üllataval kombel seal kummitaski. Kõik hakkasid seda kohta kartma peale ühe tüübi, kes jätkuvalt seal haiglas käis ning uusi võtteid tegi. Lõpuks ta keeras ära ja kujutas ette, et ta kohtus haiglas mingi kuuma hiinlannaga. See hull tüüp suutis veenda teist meeskonnaliiget ning läksid koos öösel sinna, et tolle hiinlannaga kohtuda. Seal toimus jõhkralt palju "õudsaid" asju ja asi päädis sellega, et mitte-hull meeskonnaliige läks ka hulluks ja tappis lihtsalt-hullu ära. Film sarnaneb kangesti õudusfilmiga "REC", kuigi ei küündi siiski sellele tasemele(mitte, et "REC" oleks midagi erilist olnud). Tavaliselt on väheõudsad õudukad vähemalt naljakad, see polnud eriti sedagi.
Babel Riik: Prantsusmaa, USA, Mehhiko Aasta: 2006 Žanr: Draama
Film räägib korraga neli lugu, mis toimusid üksteisega lähestikku ning on omavahel seotud. Juttu tuleb kahest vennast, kes tulistavad šaakalijahi käigus pulli tehes Ameerika turisti, ja nende perekonnast. Teine lugu räägib Ameerika turisti ja tema mehe läbielamistest peale tulistamist. Kolmandas loos on tegelasteks ameeriklaste lapsed ja hoidja ning neljandas keerleb asi ümber tüdruku, kelle isa relvaga tulistati ameeriklast. Keeruline, kas pole? Veidikene täpsemalt siis. Kaks marokolasest venda pidid minema šaakaleid laskma, kuid jahi käigus tekkis poiste vahel võistlusmoment, kes laseb paremini jne. Sihtmärgiks võeti turismibuss, sest taheti vaadata, kas kuulid nii kaugele ka lendavad. Paraku tabas üks kuul bussis viibinud naisterahvast. Naisterahvas viidi lähedal asuvasse külla, kus asuti ootama kiirabi, mida ei tulnud ega tulnud. Lõpuks saadeti siiski helikopter ning naise jaoks kujunes kõik õnnelikult. Politsei suutis välja selgitada tulistajad ning asus neid otsima. Vennad üritasid koos isaga külast lahkuda, kuid põgenemise käigus tekkis perel politseiga tulevahetus, kus sai raskelt vigastada(ehk isegi surma, jäi lahtiseks) vanem vend, kes tegelikult turisti ei tabanud. Noorem vend võttis peale seda süü enda kanda. Haavata saanud ameeriklanna lapsed olid kodus mehhiklasest hoidjanna valvata. Kuna hoidja poeg oli abiellumas ja lapsi polnud kuhugi jätta, võttis hoidja lapsed Mehhikosse kaasa. Pulmad kujunesid meeleolukalt nii lastele kui ka hoidjale (eriti jäi meelde poisi reaktsioon, kui ta vaatas pealt seda, kuidas kanal pead otsast keerutati). Öösel viis lapsed ja hoidja tagasi natukene napsitanud mees, kellel tekkisid piiril sehkendused politseiga. Seal otsustas mees gaasi põhja panna ning illegaalselt piiri ületada. Hoidja ja lapsed jättis mees keset kõrbe, kus tuli mööda saata öö. Päeval asus hoidja abi otsima, mille ta ka leidis. Lugu lõppes suhteliselt õnnelikult (vähemalt laste jaoks). Hoidja saadeti karistuseks maalt välja. Neljas lugu omas teistega pisut vähem seost. Lugu keerles ümber seksinäljas kurttumma jaapanlanna, kelle isa oli kunagi kinkinud oma relva, millega nüüd tulistati ameeriklast, ühele marokolasele. Selle loo kohta eriti midagi rääkida pole, lihtsalt väärib mainimist, et see tüdruk oli ülimalt haiglane. Film meeldis mulle väga ning soovitan ka teistel vaadata. See näitab ilmekalt, kuidas võib nii sinu, kui ka kellegi teise elu muutuda silmapilkselt mingi lolli otsuse tõttu. Sealjuures ei saa mõni osapool sellesse mitte midagi parata.
The Hole Riik: USA Aasta: 2009 Žanr: Õudus, seiklus
Pere kolib järjekordselt uude kohta elama, kuid seekordses majas on midagi erilist. Nimelt avastavad vennad garaažist salapärase luugi, mille all peituv auk on põhjatu. Vanema venna ja naabritšiki vahel hakkab mingi armuteema ning ka tema kistakse sinna "auguloosse". Peale augu avastamist hakkavad majas kollitama klounid, imelik väike tüdruk ja kaabakast kapp isa. Eeldan, et tegu üritas olla õudusfilmiga? Ilmselt seda see ka oli, kuid sihtrühmaks eelkooliealised lapsed. Lõpp kujunes mingiks fantaasiamuinasjutu moodi olluseks. Iseenesest ei midagi hullu, parajalt naljakas film. Ega midagi sisukamat kirjutada polegi.
Film endisest uurijast, kes otsustas 25a taguse juhtumi põhjal raamatu kirjutada. Film rääkis tollest juhtumist ja selle uurimise tagamaadest. Juhtumiks oli noore naise vägistamine ning tapmine. Mõrvar saadi peale pikka ja rasket uurimist kätte, talle määrati eluaegne vanglakaristus, kuid ebapädevate ametnike tõttu lasti ta kohe vabadusse (pätt hakkas korrakaitseorganitega koostööd tegema). Naise tapmist elas valusalt üle naise poiss-sõber, kes ei suutnud elada teadmisega, et mõrvar on vaba. 25 aastat hiljem raamatu tegemise käigus läks uurija kohtuma poiss-sõbraga, kes ei olnud üldse vaevatud naise tapmisest. Uurija avastas lõpuks, et mees oli kaabaka kinni püüdnud ning lukustanud ta enda keldris asuvasse kongi. Nii andis ta pätile teenitud eluaegse vanglakaristuse.
Esimese tunni filmist veetsin igavledes ja suutmata filmi süveneda. Lõpuks hakkasid asjad huvitavamaks muutuma, eriti lõpp. Iseenesest ju filmil viga polnud, kuid kas ta nüüd parima võõrkeelse filmi Oscarit väärt on... Üldiselt on antud film teeninud tohutult positiivset vastukaja ning kirjeldatud kui kõigi aegade parimat filmi. Ega ta nüüd nii hea ka ei ole. Treiler:
Mr. Nobody Riik: Kanada, Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa Aasta: 2009 Žanr: Draama, fantaasia Autor: Jaco Van Dormael
"Nagu mida... ?!?" - sellist reaktsiooni kogesin filmi jooksul väga palju. Ma tõesti ei oskagi selle filmi kohta midagi kirjutada, aga eks ma katsun miskit... On aasta 2092 ja 118-aastane viimane surelik annab ajakirjanikule intervjuud, milles räägib oma elust. Ta räägib korraga justkui kolmest elust ning erinevatest variantidest, kuidas oleks elu võinud minna. Seega ei saanudki filmi jooksul selgeks, milline elu oli õige ja milline oli see naine, kellega ta oma elu veetis. Kas üldse veetis? Lõpus ütles mees, et kogu see lugu on 9-aastase poisi (tema enda) kujutelm. Aga tegelikult vist ei olnud ka? Viimase sõnana ütles ta "Anna", seega äkki ta veetis oma elu ikkagi temaga? Aga tegelikult see mees äkki ei surnudki? Äkki ei olnudki mingit meest, sest ta on ju "Härra Eikeegi"? Ilmselt on filmi autor võtnud kõik oma elu jooksul kogunenud ideed ning need kokku üheks filmiks seganud, kusjuures mitte üldsegi halvasti. Samuti oli filmis suurepärane kaameratöö, efektid jms. Ma olen kindel, et on inimesed, kes on sellest filmist totaalselt lummatud ning selliseid, kelle arvates pole jõledamat asja sellest filmist. See on lihtsalt maitse asi. Tuleb tõdeda, et mulle see film meeldis, hoolimata sellest, et ma sellest filmist kokkuvõttes aru ei saanud ning pea oli peale poole filmi vaatamist juba räigelt paks. Ma lihtsalt ei suutnud enam sealset tegevust ja seoseid hoomata, sest neid oli jõhkralt. See on film, mida peab lihtsalt ise vaatama, ma tõesti ei oska seda kirjeldada, igal inimesel tekivad seda filmi vaadates väga erinevad tunded.
PS: Ma nagu ütlesin, et ei oska miskit kirjutada, aga näedsa, mis välja kukkus... Kusjuures, antud filmile on oodata ka järge O.o
August Rush Aasta: 2007 Riik: USA Žanr: Muusikaline draama
Lugu lastekodus elavast poisist, tema seiklustest ja kadunud vanematest. Kaks suurepärast muusikut veetsid koos ühe öö. Naine rasestus, kuid veidi enne sünnituse tähtaega osales kokkupõrkes autoga. Naise isa ütles naisele, et poeg suri, kuigi tegelikult oli ta elus. Isa tahtis, et poeg ei segaks tütre muusikukarjääri. Lapse isa ja ema peale seda ööd ei kohtunud. Naine sai poja olemasolust teada 11 aastat hiljem, samal ajal hakkas naist otsima lapse isa. Poiss lahkus lastekodust ning jõudis New Yorki. Seal alustas ta muusikukarjääri: algul tänavamuusikuna ning hiljem juba suure heliloojana. Lõpuks kohtuvad kõik pereliikmed kontserdil, kus esitatakse poisi teost. Filmi stoori oli kahtlemata suurepärane, teostus hea, filmimuusika VAPUSTAV, võiks seda filmi algusest lõpuni lihtsalt kuulata. Kahtlemata film, mida tahaks veel vaadata. Miinuspooled: film oli ameerikalikult liiga ilus ja ülepingutatud (see, et poiss oli laksult kõiges andekas ja kirjutas teoseid ilma, et oleks varem noote näinud...). Teiseks oli suhteliselt ebaõnnestunud see, et kitarrimäng ei läinud tegeliku muusikaga kokku ning poiss dirigeerida ka ei osanud. Aga need on siiski pisiasjad :)
van Canto Tegevus: 2006-... Žanr: A capella, Heavy metal, Power metal Riik: Saksamaa
Selle kollektiivi puhul ei keskendu ma ühele kindlale albumile, sest sellest bändist oleks vaja rääkida tervikuna. Van Canto koosneb kuuest muusikust, kellest vaid üks tegeleb instrumendi mängimisega - Bastian Emig mängib trumme. Kõik ülejäänud tegelevad laulmisega. Just nimelt, tegu on a capella metal-bändiga. Van Canto koosneb tohutult andekatest lauljatest, kes suudavad inimhäälega imiteerida suurepäraselt (bass)kitarri ja muid instrumente. Kui ei teaks, et tegu on a capella ansambliga, siis mõne loo puhul ei pruugigi aru saada, et kitarre ei kasutata. Siiski arvan, et osad kitarrisoolod on mängitud reaalse kitarriga, sest inimhäälega poleks võimalik kitarri nii perfektselt imiteerida... Van Cantol on ilmunud 3 albumit: "A Storm to Come" (2006), "Hero" (2008) ja "Tribe of Force" (2010). Lisaks enda lugudele sisaldub neis ka kavereid teiste kollektiivide lugudest (Metallica, Nightwish, Grave Digger jne). Plaate kuulates tekkis pea iga loo ajal naeratus suule ja pähe mõte: "Mine pekki, nii äge!". Kahtlemata on tegu bändiga, mille loomingut peaks kindlasti kuulama, et näha, mida on võimalik teha vaid inimhääle abil.
Nagu näha, siis ei kirjuta ma ainult uutest albumitest, vaid vahelduseks ka kollektiiv Wild Cherry esimesest albumist, mille pealkiri on samuti "Wild Cherry". Ilmselt teavad kõik inimesed sellelt bändilt vähemalt ühte lugu, milleks on "Play That Funky Music". Album ise on väga meeleolukas ning kuulamisel muutub tuju rõõmsameelseks. Metal-muusikale kahtlemata väga teretulnud vaheldus (kuulan peamiselt metalit).
88-aastase Inglise näitleja ja muusiku Christopher Lee poolt tehtud album, mis räägib Frangi riigi kuningas Karl Suure elust. Lisaks Leele teevad albumil kaasa ka näiteks suur orkester ja tema tütar. Albumit võib käsitleda ka muusikalina, sest igal muusikul on oma roll (C. Lee on nt Karl Suur).
Peale albumi esimeste lugude (antud albumi puhul peatükkide või stseenide) kuulamist tekib segadus, kus on seal lubatud sümfooniline metal. Taustaks mängib vaid orkester. Hiljem tuleb siiski ka metali-elemente, kuid metal-albumiks on seda raske nimetada.
Kahtlemata on antud plaadi näol tegu väga hea muusikalise vahepalaga ning peale selle saab arendada ka oma ajalooteadmisi. Märgiksin ära ka selle, et 2011. aastal on ilmumas ka teine Karl Suurest rääkiv album "Charlemagne: The Omens of Death".
If I want to whistle, I whistle(Eu cand vreau sa fluier, fluier) Päritolu: Rumeenia Aasta: 2010 Žanr: Draama Lugu vangist, kes pidi ca nädala pärast vabanema, kuid suutis selle nädalaga korraliku jama sisse sattuda ning garanteerida enesele veelgi pikema vee ja leiva peal elamise aja. Peategelane Silviu sai teada, et ta ema on tagasi kodumaal ning soovib tema venda Itaaliasse kaasa võtta. Silviu ei tahtnud sel aga sündida lasta, sest ka tema ise oli seda läbi elanud ning teadis, et see ei mõjuks vennale sugugi hästi. Seetõttu üritas ta teha kõik selleks, et ema takistada. Samuti suutis Silviu armuda mingisse tšikki, kes vange küsitles ja mingit uuringut läbi viis. Lõpuks hakkas Silviu märatsema ning võttis tšiki pantvangi. Tšiki ellujätmiseks pidid vanglabossid neile auto tooma. Silviu kasutas autot kohvikusse sõitmiseks, kus pidas naisterahvaga lõunasöögi. Aga ega see pidu kaua kestnud. Film täitsa meeldis, usun, et näitas Rumeenia vanglaelu päris reaalselt. Silviu tegutses küll lollilt, aga noh... eks ta ise teab... (vaatasin toda filmi mõni aeg tagasi, seega võisin eksida asjades)
