Matka Teresa od kotów

Matka Teresa od kotów (Mother Teresa of cats)
Riik: Poola
Aasta: 2010
Žanr: Draama

Ühe perekonna elu enam-vähem ühe aasta vältel. Alguses on kõik ilus, koju saabub sõjatandril käinud isa ning elu tundub taas hästi minevat. Paraku hakkavad asjad muudkui allamäge minema. Sageli on selle põhjustajaks pere vanim poeg Artur, kelle suhtumine vanematesse on nõme. Ei, see Artur pole mingi 15-aastane pubekas, vaid juba täismees. See Artur saab niiöelda enda käpa alla ka noorema venna, kes käib muudkui suure ja kõikvõimsa venna sabas. Arturil on müstilised võimed, mis võimaldavad tervendada ning ta suudab lugeda mõtteid (väidetavalt). Ehk siis on tegu Poola versiooniga Nõia-Intsust? See selleks.
Artur koostöös oma vennaga ajab kõigepealt kodust minema oma isa (kasutades Arturi võimeid). Peale seda suurenevad aina enam pinged vendade ning ema vahel. Artur ja vend tapavad seejärel oma ema ning lahkuvad kodust. Peale isa lahkumist koju appi tulnud ema sõbranna otsib ema viis päeva, kui lõpuks avastab ema laiba poiste toa kapist. Mendid võtavad poisid kinni ning viivad vangimajja. Ehk siis rikkus Artur lisaks enda elule ka oma väikevenna elu. Palju õnne talle selle eest!
Ahjaa, filmi nimes peituv kassiteema on seetõttu, et emal oli ilgelt palju kasse ja kui tänaval mõnda kodutut kassi nägi, siis haaras aga jälle kaasa.

Filmi teeb huvitavaks see, et sündmused ei jookse mitte õiges järjekorras, vaid tagurpidi. Ehk siis filmis toimus esimesena vendade arreteerimine ning liigub kuni pereisa saabumiseni sõjatandrilt. See tegi küll filmi huvitavaks, aga paraku mitte paremaks. Kohati oli raske jälgida ning sündmusi järjestada. Üldiselt selles filmis muud välja tuua polegi. Tegu on ilmselt sellise filmiga, mille sisu ma varsti enam meenutada ei suuda. Filmi käigus vahepeal tähelepanu hajus ning tegelesin muude asjadega. Ilmselt on üritatud teha kvaliteetfilmi, aga veits läks nihu ning ei kukkunud piisavalt põnev välja. Aga ega see nüüd totaalselt hull kah polnud. Mainimist väärib ka asjaolu, et minu arvates on Arturit kehastanud näitleja Leonardo DiCaprioga väliselt natukene sarnane.

Mon Fils à Moi

Mon Fils à Moi (My Son)
Riik: Prantsusmaa, Belgia
Aasta: 2006
Žanr: Draama

Johhaidii, mis film... mitte küll halvas mõttes. Lugu ühest pealtnäha toredast perekonnast, kus tegelikkuses valitseb hoopis teistsugune olukord. Loo keskmes on perepoeg ning tema ema (edaspidi: mõrd). Nimelt peab poiss elama iga hetke oma elust kohutava terrori all, mida põhjustab see värdjas mõrd. Poeg peab elama täpselt nii, nagu ema soovib. Ükskõik, mida poeg teeb, on vale. Näiteks ostis poeg mõrrale kommikarbi, lootes nii talle meeltmööda olla. Aga ei, mõrd hakkas kisendama ning pildus kommid laiali, sest tema ei taha mingit šokolaadi ja niimoodi raha ei raisata. Samuti ostis poiss endale kaltsukast särgi, nii kui mõrd seda nägi, hakkas loomulikult jälle märatsema: "Võta see seljast ära, see särk on rõve, jälle raiskad raha, sul on sitt maitse" jne. Ema terrori tõttu muutub poeg sügavasse deprekasse, õpitulemused halvenevad. Mõrd loomulikult selle põhjusest aru ei saa ning muudab olukorda veel karmimaks. Keelab ära kohtumised sõpradega ja vanaemaga, keelab jalgpalli ning klaverimängu. Vanaema oli kohtumiskeelu tõttu samuti masenduses ning see päädis lõpuks vanaema surmaga (mõrd ei lubanud poega isegi vanaema matustele).
Poiss otsustas hoolimata ema rangest keelust minna ühele lastediskole, kus ta pidi kohtuma oma pruudiga. Mõrd avastas, et poeg on kadunud ning sõitis siis sinna peole last ära tooma. Mõrd oli hüsteerias ning hakkas poega peksma. Poisi isa oli ka valus munapea ning ei julgenud emale vastu hakata, kuid selles situatsioonis leidis isa oma munad püksisäärest üles ning küttis emale ka ühe litri vastu molu. Üldiselt olidki nende peres ainsad normaalsed inimesed poisi õde (kes üritas vanematele selgeks teha, et nad on idioodid) ning vanaema.
Lõpuks poisi kannatus katkes ning helistas politseisse. Teatas, et ta tahab enesetappu teha, sest ema peksab teda. Mendid tulid kohale, kuid loomulikult vingerdas mõrd ennast välja. Aga kuna poiss oli tõesti juba viimsel piiril omadega, siis ühe järjekordse rüseluse käigus poiss pussitas mõrda. Aga ellu jäi raibe.

Filmi jooksul tekkis umbes 931249011 korda tahtmine see mõrd ära kägistada või elektritoolile saata. Selliste "inimeste" koht on hullaris või hauas. Ma ei kujuta ette, et selliseid värdjaid võib eksisteerida. Kindlasti selliseid on ka päriselt, kuid loodan, et mitte nii hulle... Vaesed lapsed. Filmi lõpuosa tegi pingeliseks see, et filmi alguskaadriks oli see, kui kiirabi asetas kanderaami autosse (ei olnud näha, kes kanderaamil viibis). Kuna filmi lõpus kerkisid esile poisi enesetapumõtted ning rüselus, millesse oli kaasatud nuga, oli õhus võimalus, et poiss tapab end või mõrd tapab poja. Õnneks siiski surkas poeg mõrda noaga. Tõsiselt kahju, et see jobu ellu jäi. Kuigi filmi viimane kaader oli selline, kus poeg tantsis rõõmsalt mõrraga. Kas siis mõrd adus peale noahoopi, et ta on olnud uskumatu ****pea?
Igatahes tegu on suurepärase filmiga, kahtlen sügavalt, et see kedagi külmaks jätab. Tegelikult peaks see film olema kohustuslik igale lapsevanemale. Samuti tasub vaadata seda siis, kui on tekkinud tunne, et minu ema on vahel ikka täielik jobu. Filmi käigus jõuab selgusele, et mul on ikka ülihea ema.

Harjunpää ja pahan pappi

Harjunpää ja pahan pappi (Priest of Evil)
Riik: Soome
Aasta: 2010
Žanr: Põnevik

Põhjanaabrite põnevusmärul, mille peategelaseks on uurija Harjunpää. Tema tütar tapeti vägivaldselt ning selle tõttu pole tema pere elu enam kunagi endine. Harjunpääl on kogu aeg sisimas soov mõrvarile kätte maksta. Mõrvari vanglast vabanemise päeval ta võtabki selle sammu ette, kuid lõpuks jõuab siiski Harjunpää kaasuurija vahele. Harjunpääl on segased lood ka perekonnas ning lõpuks otsustab Harjunpää kodust välja kolida.
Sellega paralleelselt on Harjunpää ning tema partneri ülesandeks lahendada sarimõrvamüsteerium, kus üks kapuutsiga tüüp tapab neid inimesi, kes on olnud vägivaldsed oma pere vastu. Niimoodi üritab ta tapetute perekonda päästa ning vabastada. Nimelt on mõrvaril endal olnud karm lapsepõlv, sest ta isa oli jota ning vägivaldne jobu. Lõpuks keerab mõrtsukas täiesti ära ning viib endaga kaasa Harjunpää naise ning teeb temaga igasugu koletusi. Aga nagu ikka, siis ka seekord on uurija tubli ja vapper mees ning lahendab olukorra.

Päris korralik põnevusfilm, piisavalt huvitav lugu ning teostus samuti soliidne. Kritiseerida otseselt midagi vist polegi. Siiski ei olnud see nüüd ka nii-nii-nii hea, midagi oli ikkagi puudu. Aga kahtlemata vaatamist vääriv film. See oli ka huvitav, et kõik filmis esinevad tegelased on ilged metalpead (mis on iseenesest äge), kaasa arvatud politseinikud. Näitab, et soomlased on ikka metalrahvas.